Postimehe veebikülg, mis on spetsialiseerunud pealinna uudistele, kirjutab 21. septembril "Opositsiooni boikoti tõttu jääb Tallinna TV saade ära" . No mida te siis ootate? Opositsioon tuleb Teie stuudiosse, et teha telesaadet, millel ei ole kaalu, luua programmi projektile, mis täiesti süüdimatult kulutab ära linna raha, mida võiks kasutada palju olulisemateks asjadeks. Iga kord Tallinnasse saabudes ma ärritun, kuna teed, millel sõidan ei ole teed, euroopalikus linnas ei saa neid kuumaastikku meenutavaid asfaldi hunnikuid teedeks nimetada. Mul on piinlik, kui välismaalt tuttav külla tuleb, sest need ei ole teed. Jätkem kõrvale asjaolu, et autod ei ole mõeldud sellist pornograafiat taluma. Kui keegi ütleb, et selle või selle auto esisild laguneb, siis palun vabandust, aga mitte ühegi auto vedrustus ei ole selliseks jamaks mõeldud, kuid sellest ma ei tahtnud täna rääkida.
Tallinna TV on jällegi minu tähelepanu all, ning eelkõige selle peatoimetaja Mart Ummelas. Ma ei saa aru, inimestest, kes töötavad pealinna trükiväljaannete heaks. Ma ei kutsunud neid sihilikult ajakirjanikeks, sest seda nad ei ole. Ajakirjaniku väärtus seisneb tema sõltumatuses, ajakirjanik on ühiskonna valvekoer, ajakirjanik peab olema kriitiline, lõputult kriitiline ning mitte kunagi taganema õigluse otsingul. Minule lubati loo pärast esimest korda peksa anda, kui ma olin 17. aastane, peksa ma õnneks ei saanud ja loo kirjutasin samuti ära.
Kuid mis sunnib Mart Ummelast juhtima televisiooni kanalit, mis sisult on naeruväärse programmiga ja sügavalt kaheldava vajalikkusega? Ummelas pälvis Eesti Ajakirjanike Liidult 2010. aastal aasta ajakirjaniku auhinna, ta on olnud ministri asetäitja ning juunist 2007 Eesti Rahvusringhäälingu programmi "Vikerraadio" vastutav toimetaja: saated "Mnemoturniir", "Huvitaja" (2009–2011), "Keelesõnum", "Kogu ja tegu" (2011). Milline silmapaistev karjäär, Vikerraadio on kvaliteetse sisu ja sõltumatu renomeega ERR-i kuldvara. Kuid alates 23. maist, mil sai temast TTV peatoimetaja, lakkas ta olemast ajakirjanik. Temast sai propagandamasina mutter. Ta teenib vaid Keskerakonna huve, mitte rahva omi nagu ajakirjanik peaks tegema. Ta ei ole sisu suhtes enam kriitiline ta ei ole enam ajakirjanik, ega minu jaoks ei saa enam kunagi olema.
"Tähtis on seejuures selle ajakirjaniku pidev püüdlus nendes lausetes peituvate ideede suunas, sest tegemist on meelelaadiga, maailmavaatega, kompassiga, mitte millegi sellisega, mis saaks ühel hetkel lihtsalt valmis. Ja see eeldab, et ta kirjutab neile lausetele mõttes alla iga kord, kui ta peab tegema keerulisi valikuid.
Niisiis…
Mina, ajakirjanik, luban, et…
1) oma ametis ei lõpeta ma kunagi küsimuste küsimist
2) ma pean pühaks fakti ning vabaks kommentaari
3) olen avatud uutele teadmistele ja olen valmis tunnistama oma vigu
4) ühegi ettevõtte ärihuvid, kaasa arvatud selle väljaande omad, milles ma töötan, ei saa sekkuda otsesesse toimetustöösse ega ka minu poolt loodud kajastusse
5) ma ei kajasta asju selleks, et meeldida lugejale, vaid selleks, et edastada võimalikult adekvaatset informatsiooni
6) ma teen kõik, et vältida põhjendamatuid kannatusi neile, kellest kirjutan (kas siis oma tegevuse või tegevusetusega)
7) lahkun ettevõttest, mis sunnib mind rikkuma ülaltoodud põhimõtteid."
