Till või tillitus ei ole oluline

Liberaalse maailmavaatega demokraatlikud riigid meeldivad mulle. No ja kellele ei meeldiks? Iga inimene on oma õnne sepp ja igaühel on vabad käed enda edu ehitamiseks. Eriti veel kui EAS laialt raha jagab, teed Sa mustkunsti või juuksurisalongi.

Asjalikud ja andekad noored õpivad ülikoolis riigi raha eest ja õppetoetust saab ka, küll suhteliselt väikest, kuid siiski. Siiamaani ei ole ma selles arvamusloos nimetanud ühtegi sugu. Sest kõik on ju loogiliselt võttes samade võimalustega, pole vahet, millise soo esindaja oled. Kuid juba ülikoolis on näha, et tegelikult on loodus visanud vähe kavalama vimka kui Tammsaare pargi feministide plakatid seda väljendada suudavad.

Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse 31. liikmelisse koosseisu sai see aasta 11 naist, ehk siis umbes kolmandik liikmetest. Juhatuse kolmele kohale kandideeris seitse inimest, seitse meest kui täpne olla.

Kõigil TÜ tudengitel on võimalik kandideerida esindusse, kui esindusse ei pääse, siis on endiselt kõigil õigus kandideerida juhatusse. Olenemata asjaolust, et ülikoolis õpib rohkem naisi kui mehi, ei kandideerinud nad ei juhatusse.

See näitab selgelt, et naistel ei ole võib olla ambitsiooni, et olla juht ja liider. Võimalik, et puudu on julgusest või millestkist muust, seda ma öelda ei oska. Kuid asjaolus, et riigi ülesanne peaks olema seadusega sundida ettevõtteid maksma kõikidele võrdset palka ei ole normaalne. See on lausa ajuvaba.

Palk on turumajanduslikult lähtepunktist vaadeldes alluv, pakkumise ja nõudluse suhtele. Kui töötajal on mida pakkuda, ning sellele on ka nõudlus siis makstakse selle eest ka head palka. Kui aga ei ole töötajal nii palju pakkuda, siis miks peaks teda üle maksma?

Ma ei taha kõlada šovinistlikult ning seepärast proovisin anda mitte hinnanguid vaid arutleda, miks on meeste ja naiste vahel palgalõhe. Jään seisukohale, et till või tillitus ei ole oluline, vaid oluline on inimene, selle tilli või tillituse taga.

AK aeg muutuda

Väljavõte ERR-i kodulehelt: "Aktuaalne kaamera" on mõjukuse ja usaldusväärsuse poolest Eesti tähtsaim teleuudistesaade, mis räägib olulistest sündmustest ja protsessidest operatiivselt ning tasakaalustatult. Ning minu postitus keerleb ümebr eelneva tsitaadi viimase sõna: "tasakaalustatud".

Nimelt kaheksanda aprillil käsitles Aktuaalse Kaamera Nädal riigifirmade juhtide palku. Mitte nende kõikide oma vaid ainult Estonian Airi juhi Tero Taskila oma. Ajakirjanik võttis teema üles ja seda temale omaselt ka üsnagi mahlaka sõnavara saatel. Kuid kus oli selles loos tasakaalustatus?Ma saan aru, et Nädal on toimetuse valik sündmustest ja pigem kommentaari või repliigi formaadis, mida oli ka kuulda saateankru saatelausest, et teemat kommneteerib ajakirjanik...kuid taoliselt ei tohiks ükski AK eetrisse minna.

Muidugi võib siinkohal mõelda, et kommentaar ja kommenteerimine ongi ühekülgse arvamuse žanrid, kuid Aktuaalne Kaamera ja Delfi kommentaarium on vägagi erinevad asjad ja kohad. Kui ajakirjanik kommenteerib niivõrd delikaatset teemat, kui riigifirma juhi palk, siis tuleks siiralt mõelda, kas see ajakirjanik ise ikka on parim ekspert, kelle arvamusele ainuisikulikuliselt toetuda. Mina arvan, et mitte, veel enam kui ajakirjanik tunnistab, et lennunuds on "sigakeeruline bisness" . Jättes kõrvale, et uudisloo algus, oli palgateemaga enam kui nõrgalt seotud lootsin, et hetkel, kui ajakirjanik ise väitis, et lihtsam on kõike kergem lihtsustada ja sappi pritsida, tuleb ka eksperdi arvamus ja arutelu. Mida aga ei olnud, oli see, mida see lugu enim vajas. Kommentaare, arvamusi, põhjendusi, võrdlusi ja veel enam küsimust, kas Tero Taskila seda raha väärt on kahjuks ei tulnud.

Selle kõige asemel, tuli totaalne maksumaksja demogoogiline tõmme, ajakirjanik müüs enda renomee täiesti maha ja lugu lõppes.

Mida sellest järeldada? Toimetusel oli aega vähe, toimetaja ei vaadanud loo kava ja lõpp-tulemust üle ning selle looga tehti liiga enam kui ühele inimesele.

Muidugi peaks ära mainima, et sama saate prilliärist tehtud lugu oli teisest küljest veel masendavam. Kui algus oli jällegi paljutõotav, siis unikaalsetest puuraamidega prillidest sai kähku product placement ja lugu vajus laiali. Kaasa ei aidanud, ka ajakirjaniku täiesti sisutühjad tekstid. Ma ei ole kunagi vaimustusest käsi kokku peksnud, kui teleuudistes ajakirjanik seletab lahti ilmselge kaadri. Ei taha uskuda, et AK vaatajad sellist abi vajavad. Unikaalsed pirillid ja selle tootja on sul kaamera ees! Mis on sinu tuleviku plaanid, mitu inimest teil töötab, kas on olnud välismaa kliente, auhinnad jne ?? Kuid selle asemel, et neid küsimusi küsida, peab televaataja taluma ajakirjaniku täiesti varjamatut eneseimetlust.