Mina ei niida

Koduaias niidan muru ideaaljuhul iga viie päeva tagant. Meie muru on väetatud, me kastame ja tõrjume ka laialehelisi taimi (võililled, teelehed jne) sealt seest. Võib uhkusega öelda, et see on muru on oma arengus aastaid naabrite omast ees. Siiki leian, et olen nõus selle muru laskma 16 cm pikkuseks laskma kasvada kasvõi seepärast, et Tallinna linnavalitsuse tehtud eelnõule näkku irvitada.

Miks keegi otsustab minu eest, kui pikk peab olema oma minu koduõue muru? Miks peab keegi mulle ütlema, kui palju pean ma hekki pügama. Oletame, et mul ei ole muruniitjat, hekikääre ja mürke, mis tõrjuks umbrohtu. Oletame, et ma olen 80. aastane pensionär, kes elab Nõmmel, ja tal ei ole võimalik muru niita, seda pedantselt hooldada ja hekki pügada, sest mu tervis lihtsalt ei luba seda. Kas MUPO reaalselt tuleb ja teeb mulle trahvi, kuna mu tervis on kehv? Miks keegi võtab üldse sellise õiguse, otsustada minu aia ilu üle?

Need küsimused on vitaalsed, millele tuleb enne ära vastata, kui hakata täiesti ajuvabade eelnõude üle arutlema.

Lisaks tähendab 15. cm nõue, et ka linna hooldatavad alad peavad olema täpselt nii pikad. Siitkohalt tekib küsimus, et kelle huvides on linnakassast selle eest raha välja pumbata. Kuna Tallinn on üsnagi korrumpeerunud haldusüksus, siis ei imestaks kui eelnõu lükati käima tänu silahoidla vahele topitud raharullile.

Mina ei niida, sest eelnõu käsib, mina niidan, sest see on minu jaoks, mitte naabrite, ega linnavalitsuse jaoks. Leian, et iga tallinlane peaks niitma oma muru täpselt nii palju kui tema heaks arvab, mitte ei peaks seda ette kirjutama linnaisad.